Elulugu

(28.II 1792 - 28.XI 1876) 

Eesti on olnud läbi aegade paljurahvuseline maa. Kõik siinmail elanud rahvused on ühel või teisel moel osalenud Eesti kultuuri arengus, nende seas ka Läänemere idakaldal enam kui 700 aastat elanud baltisakslased. Neist kuulsaim on kahtlemata mitmekülgne loodusteadlane Karl Ernst von Baer (1792–1876). Et jäädvustada õpetlase mälestust ja uurida tema teaduslikku pärandit, rajas praegune Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut 1976. aastal Baeri viimases elukohas muuseumi. 1992. aastast on Baeri kujutatud ka Eesti Vabariigi rahatähtedel. Seda ei ole võimalik alahinnata. Ühelt poolt on see tunnustus õpetlasele, teiselt poolt aga austusavaldus mitte-eestikeelsele kultuurile, mis on mõjutanud eesti kultuuri.

Piibe mõisas Järvamaal alanud pikk ja edukas teadlastee viis Baeri juba noore mehena võõrsile, kus ta töötas suurema osa oma elust. Pärast Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonna lõpetamist 1814. aastal täiendas Baer end Viinis, Würzburgis ja Berliinis ning töötas alates 1817. aastast Königsbergi ülikoolis. Äärmiselt mitmekülgsete huvidega teadlane ei leidnud seal kohe õiget rakendust, tegutsedes Königsbergis teaduse korraldajana mitmel teadusalal korraga, nagu zooloogia, botaanika, võrdlev anatoomia, füüsiline antropoloogia ja polaaralade geograafia. Alles 1825. aastas hakkas Baer peaasjalikult imetaja loote arengut uurima ning 1827. aastal avastas ta imetaja munaraku ja pani aluse nüüdisaegsele embrüoloogiale. Siiski ei saatnud Baeri hilisemaid samalaadseid uurimusi enam kiire edu ning mitmete asjaolude tõttu kolis Baer 1834. aastal lõplikult Peterburi. Seal ootas teda töö Peterburi Teaduste Akadeemias zooloogina, hiljem füsioloogina.

Baeri Peterburi-eluperiood (1834–67) oli mitmetahuline, hõlmates nii teaduslikku kui ka teadusorganisatoorset tegevust. Peterburis zooloogina töötanud Baeri kireks muutus Venemaa füüsiline geograafia. Baer korraldas mitu ekspeditsiooni, käis ise mitmel teaduslikul retkel, oli Vene Geograafiaseltsi asutamise mõtte algataja, geokrüoloogia rajaja, jõgede kallaste asümmeetria seaduspärasuse avastaja. Peale selle rajas Baer Venemaal füüsilise antropoloogia ja etnograafia ning tegutses teaduspoliitika ja raamatukogunduse alal.

Baeri Peterburi-eluperioodil tihenesid oluliselt tema sidemed kodumaaga (ta suvitas korrapäraselt oma kodumõisas Piibel) ja eriti Tartu ülikooli teadlastega. Kuigi Baer ei tulnud Tartusse tööle osales ta Eestimaa loodusteaduslikus uurimises. Nii käis Baer aastail 1838–42 korduvalt Põhja-Eesti rannikul, et teha seal kindlaks jääaja jälgi. Aastail 1851–52 uuris Baer esimese teadlasena maailmas süstemaatiliselt Peipsi järve ja Läänemere idakalda kalandust ja tema eestvõttel võeti Venemaal 1859. aastal vastu esimene looduskaitsemäärus, mis käsitles kalapüügi reegleid nendes veekogudes. Kaudselt osales Baer ka Tartu Looduseuurijate Seltsi (asutatud 1853) kaudu Eestimaa loodusteaduslikus uurimises. Harvad ei olnud Baeri kontaktid ka eesti haritlastega, näiteks Eesti eepose kirjapanija Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga.

1867. aastal kolis Baer Tartusse. Toona oma kõrgaega üle elava ülikooli maine teaduskeskusena võitis sellest tulekust. Kohalik teaduselu elavnes, sest Baer jätkas Tartus teaduslike diskussioonide korraldamise traditsiooni, nagu varem Peterburis. Nendel koosviibimistel oli väitluse objektiks eeskätt teaduse ja religiooni suhe. Jätkus teaduslik töö evolutsiooniteooria ning geograafia ajaloo alal. Baer suri 28. novembril 1876. aastal, ta on maetud Tartus Vana-Jaani kalmistule. Baerist jäi maha üle 400 teadustöö ning ulatuslik kirjalik pärand, mis võimaldab õpetlase mõju 19. sajandi teadusmaailmale põhjalikult uurida.


Baeri elu kronoloogia

1792                sündis 28./29. veebruaril Eestimaa kubermangus Piibe mõisas
1807–1810    õppis Tallinna Toomkoolis
1810–1814    õppis Tartu ülikoolis arstiteadust
1814–1817    täiendas end Viini, Würzburgi ja Berliini ülikoolis
1817–1819    Königsbergi ülikooli prosektor zooloogia alal
1819–1822    sealsamas erakorraline zooloogiaprofessor
1822–1834    sealsamas korraline zooloogia ja võrdleva anatoomia professor 
1827                ilmus uurimus imetaja munaraku avastamisest De ovi mammalium et hominis genesi
1828                ilmus loomade embrüonaalset arengut käsitlev klassikaline uurimus Über        
                         Entwickelungsgeschichte der Thiere (1 kd.).
1830                Baeri ‘Intermezzo’ Peterburi Teaduste Akadeemias esimese akadeemikuna zooloogia
                         alal 
1830–1834    teine tööperiood Königsbergi ülikoolis
1834                Baer valitakse omal soovil teist korda Peterburi TA liikmeks zooloogia alal. Töö teise
                         akadeemikuna
1835–1862    töö Peterburi TA raamatukogu väliskirjanduse osakonna juhatajana
1837                ekspeditsioon Novaja Zemljale ja Vene Lapimaale
1840                ekspeditsioon Valgele merele ja Vene ning Norra Lapimaale
1841–1852    töö Peterburi Meditsiinikirurgia (Sõja) Akadeemia korralise professorina võrdleva 
                         anatoomia ja füsioloogia alal
1842–1843    kirjutas teedrajava uurimuse Siberi igikeltsast Materialien zur Kenntniss des 
                         unvergänglichen Boden-Eises in Sibirien
1845                algatas Vene Geograafiaseltsi rajamise ja asutas selle koos Friedrich Benjamin Lütke 
                         ja Ferdinand von Wrangelliga
1845–1848    töö Vene Geograafiaseltsi etnograafiaosakonna juhatajana ja Vene impeeriumi 
                         väikerahvaste uurimise algatamine
1851–1852    viis ekspeditsiooni Peipsi järve ja Läänemere kalanduse uurimiseks
1853–1857    neli ekspeditsiooni Volga ja Kaspia kalanduse uurimiseks
1856                avastas jõgede kallaste asümmeetria seaduspärasuse
1860                Vene Entomoloogiaseltsi president
1861                Saksa antropoloogide konverentsi eesistuja Göttingenis
1862                ekspeditsioon Aasovi merele
1862                lahkus Peterburi TA teenistusest, valiti selle hääleõiguslikuks auliikmeks 
1862                töötas Vene Rahvaharidusministeeriumis välja uut Vene ülikoolide seadust
1867                asus Tartusse
1869–1876    tegevus Tartu Looduseuurijate Seltsi presidendina
1876                28. novembril sureb Baer Tartus

(Tekst: Erki Tammiksaar)